Birgiti südame panevad kiiremini põksuma nii pulma kui ka fantaasiafotosessioonid. Birgiti lugu on armas ja meil on rõõm seda teiega jagada.
Kirjelda palun oma fotograafiks saamise teekonda?
Pildistada on mulle meeldinud juba ajast, kui isa suur peegelkaamera mulle kätte hakkas mahtuma. Üks hetk muutusid meie pere albumites isa tehtud pildid sujuvalt minu tehtuteks. Eks need tegelikult olid üsna suvalised klõpsud, aga mida sa ühelt väikeselt lapselt ikka ootad. Jõudes pubekaikka, hakkasin juba natuke rohkem vaatama, mida ja kuidas ma pildistan. Läbisin fotokursuse ja arvasin, et nüüd juba tean, mida teen. Tuli välja, et kaugel sellest. Küll aga hakkasin rohkem tähelepanu pöörama erinevatele detailidele, kuigi horisont kippus ikka viltu jääma. Tol ajal meeldis mulle peamiselt loodust pildistada, kuna loodus tundus minu jaoks kõige fotogeenilisem.
Aastad möödusid pildistades, kuid ma ei arvanud kunagi, et sellest midagi enamat võiks kooruda kuni umbes kaks aastat tagasi nägin ühes Facebooki grupis, kuidas tuntud Eesti fotograaf otsis fotoshoodiks assistenti.
“Istusin parajasti tööl ja otsustasin sel hetkel, et nüüd on aeg, mil tuleb hakata elule „jah“ ütlema.”
Uurisin siis, et kus ja millal ning jäin mõtlema. Kellaaeg tundus hiline ja asukoht ebamugavalt kauge. Olin valmis asja sinnapaika jätma. Siis aga kirjutas fotograaf mulle otse ja otsustasin ikkagi sellele elujaatusele kindlaks jääda. Käisin ära ja mul oli meeletult tore – piltide lõpptulemus oli fantastiline. Sealt edasi kutsuti mind veel paaril korral assistendiks ja siis juba esimesse pulma kaasfotograafiks. Pulmas käis ära plõks, et vot see on see, mis mulle meeldib. Päev täis armastust, naeru ja närvikõdi. Aasta hiljem hakkasin ise otsima, kuhu pulma pildistama minna ja nüüd on hakanud inimesed ka ise mind leidma.
Kuidas on fotograafia Sind inimesena mõjutanud?
Ma olen muutunud palju avatumaks ja hakanud oma sisemist „hullust“ enda kasuks pöörama. Tänu sellele tiksub mul peas palju erinevaid ideid, mis teostamist ootavad.
“Kindlasti on suhtlemine mu jaoks kergemaks muutunud – olen võrdlemisi kinnine inimene ja uued inimesed hirmutavad mind.”
Nüüdseks olen aru saanud, et inimesed on üldiselt ikka toredad ja neid nii väga kartma ei peagi.
Mis Sind inispireerib ja sütitab kaamerat haarama?
Looduse puhul teatud ilmad. Näiteks ootasin ma lausa aastaaega, et minna sügisvärvides üht alleed pildistama ja see oli vist kogu Harjumaal ainus koht, kus kõik lehed juba langenud olid… Nüüd ootan järgmist aastat.
Pinterest on suureks inspiratsiooniks, kui sealt midagi leian, mis mulle meeldib, siis sealt iseenesest hakkavad ideed jooksma. Viimati genereerisin neli uut ideed, mis nüüd järjest teostust ootavad.
Inimesed ise ja nende hobid. Kui kellelgi on mingi tore hobi, siis tekivad ideed, kuidas seda millekski ägedaks ära saaks kasutada. Samuti kui inimesel on mingi huvitav nüanss välimuses, mis mulle meeldib.
Millised 3 sõna kirjeldavad Sinu fotode stiili?
Kuna ma pole oma stiili veel täielikult leidnud, siis see küsimus oli minu jaoks üllatavalt raske. Ise ütleksin looduselähedane ja dreamy. Kolmanda juures jäin kõhklema ja küsisin sõpradelt, mis nemad arvavad. Vastuseks tuli kergus.
Milline temaatika/ valdkond Sind enim kõnetab?
Pulma- ja fantaasiafotograafia.
Kes on Sinu eeskujud?
Siiri Kumari, Kareva Margarita, Valdur Rosenvald ja Lilia Alvarado tulevad fotograafidest esimesena pähe.
Kas võtad vahel aega, et pildistada iseendale?
Ikka. Kui tunnen, et nüüd tahan niisama enda rõõmuks pildistada, siis võtan elukaaslaselt kratist kinni ja ütlen, et nüüd lähme matkama. Iseendale pildistangi peamiselt loodust, kuna see tekitab mõnusa rahutunde.
Kindlasti on Sul oma loomingust välja tuua ka üks ja see ainuke – lemmik, kas jagaksid seda meiega?
Tegelikult mul ei ole seda ühte ja ainsat. Mul tekib igast fotosessioonist üks lemmik ja tänu sellele väike lemmikute kogum. Üks minu suuri lemmikuid on järgnev foto:
Leia rohkem Birgiti loomingut tema »PROFIILILT« ja »BRONEERI« fotosessiooniks aeg juba täna!
Täname Sind armas Birgit oma lugu meiega jagamast!
