Vivian Ainsalu: ” Fotograafia on andnud mulle märkamisvõime, mille eest olen tohutult tänulik. Oskuse näha enda ümber asju ja ilu, mida teised ehk tähelegi ei pane. “
Kirjelda palun oma fotograafiks saamise teekonda?
Minu teekond sai alguse aastal 1995, kui vanaisa kinkis mulle Zenidi. Sellest ajast saadik olen aktiivselt pildistamisega tegelenud. Alustasin loodusfotograafina ja suhtusin sellesse suure innuga, seda perioodi jäävad meenutama paljud auhinnad ja tunnustused erinevatelt fotokonkurssidelt. Aastaks 2014 oli see teema end aga minu jaoks ammendanud ning mind hakkasid loomade-lindude asemel huvitama hoopis inimesed. Selle juurde olen pidama jäänudki, kasvades vahepeal ka hobifotograafist professionaalseks fotograafiks.
Kuidas on fotograafia Sind inimesena mõjutanud?
Fotograafia on andnud mulle märkamisvõime, mille eest olen tohutult tänulik. Oskuse näha enda ümber asju ja ilu, mida teised ehk tähelegi ei pane. Teisalt on tegemist kana ja muna situatsiooniga: ehk sai minust fotograaf hoopis just selle märkamisvõime tõttu?
Mis Sind inspireerib ja sütitab kaamerat haarama?
Eelkõige on selleks Eestimaa loodus, olgu siis karm ja melanhoolne talvemaastik või õitsev ja värviline suvemaastik. Selleks on mulle tähenduslikud kohad looduses, erilised ilmastikuolud, Eestimaa lummavad loodusimed. Kui saan neis paikades modelli abil jutustada ühte kaadrisse mahutatud loo, siis olen õnnelik.
Millised 3 sõna kirjeldavad Sinu fotode stiili?
Omadussõnade asemel vastaksin selliste märksõnadega: haldjas, nümf, jumalanna.
Milline temaatika/ valdkond Sind enim kõnetab?
Minu vaieldamatu lemmikteema on aktifoto. Põhjendada või selgitada on seda väga raske, ma lihtsalt tunnen, et pean seda tegema. Inimkeha on see vahend, mis aitab mul ennast kõige paremini väljendada.
Kes on Sinu eeskujud?
Esimesena tooksin välja Ruslan Lobanovi ja tema hõrgud aktid linnamaastikul. Ma ei tea, kas saan teda üldse eeskujuks nimetada, sest hoolimata lausa aukartusega piirnevast imetlusest tema loomingu vastu ei ole ma kunagi isegi üritanud sellist stiili oma piltidesse sisse tuua.
Imetlen veel ka Natalia Kovachevski haldjalikke ja ülimalt meeleolukaid akte looduses, mis on muuseas ka autoportreed. Tema looming kõnetab mind sügavalt.
Fantaasiateemalistest kunstnikest tooksin välja sellised nimed nagu Margarita Kareva, Anya Anti, Anka Zhuravleva, kelle loodud muinasjutumaailmad tõmbavad mu alati sügavale pildi sisse ja kes on mu käekirja kindlasti ka mõjutanud.
Kas võtad vahel aega, et pildistada iseendale?
Jaa, see on minu jaoks ääretult oluline. Klienditööd võtavad palju aega ja loomeenergiat ära, ent üritan peas pakitsevaid isiklikke projekte pildistada siiski nii sageli, kui vähegi jõuan. Kuna enamasti on tegu väga kindla sisuga aktidega, ei ole mul võimalik neid mõtteid ellu viia oma klientidega, vaid pean kasutama ideele vastavaid modelle ja leidma selleks eraldi aja.
Kindlasti on Sul oma loomingust välja tuua ka üks ja see ainuke – lemmik, kas jagaksid seda meiega?
Otse vastupidi. Üht ja ainsat lemmikpilti ei ole mul olnud kunagi. Lemmikuid on hoopistükkis liiga palju, kõik ühtmoodi tähenduslikud ja kallid. Kuna pildistamine on kestev protsess, on see seis ka pidevas muutumises. Heal juhul suudaksin tuua välja lemmikpildi aasta lõikes või mõne lõpetatud projekti lõikes, aga ka see tähendaks pikka tulist vaidlust iseendaga ja korduvaid ümbermõtlemisi.
Täname Sind Vivian oma lugu meiega jagamast ja soovime küllust kõigis Sinu tegemistes ja loomingus!
Leia rohkem Viviani loomingut tema »PROFIILILT« ja soovi korral »BRONEERI« aeg fotosessiooniks!
