Maaris Puust on portree- ja pulmafotograaf Pärnust. Stiililt on ta üsna kontrastne: armastab püüda nii ehedaid emotsioone kui kõrgmoe stiilis poseeritud pilte, kasutada loomulikku valgust ning välguga huvitavate valgusmängude loomist. Tema jaoks on olulisel kohal loo jutustamine läbi fotode, kasutades selleks muuhulgas nii üldpilte kui detailifotosid.
Kirjelda palun oma fotograafiks saamise teekonda?
Väikese tüdrukuna sain isalt kingituseks filmiga väikese “seebikarbi”. Pildistasin sellega põhiliselt loomi, eriti aga enda koera, kellele sättisin pähe kübaraid ja käppade vahele lilli. Vahepealsed kooliaastad aga põhiliselt joonistasin, sest kaamera jaoks raha ei jätkunud.
Pärast gümnaasiumi lõppu sattusin kaasa rändama ringrajatiimiga (autoringrada) ning sõbra kaameraga sai võistlustest ka esimesed klõpsud tehtud. Edasi juba ostsin enda varustuse ning hakkasingi pildistama just autospordiüritusi, aga ka üleüldiselt ringrajasporti. Üritustel pildistasin alati ka inimesi ning kui üha sagedamini hakkasin leidma kellegi facebooki profiilipildiks panduna minu tehtud fotot, tekkis julgus hakata tegema fotosessioone, õige pea jõudsin ka pulmadeni. Joonistan siiani, kuid seda pigem harva. Oma isa eeskujul, oleme ka enda lapsele kaamera kätte andnud, esialgu turvalise kukkumiskindla GoPro, mis peaks hästi just 4-aastasele sobima.
Kuidas on fotograafia Sind inimesena mõjutanud?
Kindlasti on olnud fotograafial mulle väga suur mõju ning on endiselt. Eelkõige on fotograafia õpetanud mind olema avatud, vahetu, siiras ja julge ning ka oskust inimesi tunda ning olukordi kontrollida. Olen sellele väga tänulik!
Mis Sind inispireerib ja sütitab kaamerat haarama?
Eelkõige ehedad emotsioonid, aga loomulikult ka ilu, valgus ja põnevus.
Millised 3 sõna kirjeldavad Sinu fotode stiili?
Naturaalsus, kontrastsus ja emotsioon. Kui saaks veel neljanda sõna lisada, oleks selleks lugu, sest püüan alati fotodega edastada mõnda lugu, mõtet või tunnet.
Milline temaatika/ valdkond Sind enim kõnetab?
Võiks öelda, et ma lausa fännan pulmi. Seal on nii palju emotsioone, erinevaid sündmusi, põnevaid inimesi ja väljakutset pakkuvaid olukordi. Lausa jumaldan kõike seda. Ja ausalt öeldes vahel ikka igatsen ringarada, sest sealgi oli väga palju ehedaid emotsioone. Tundeväljendusi, mida muidu igapäevaselt ei kohta.
Kes on Sinu eeskujud?
Välismaailmast kindlasti Jasmine Star (pulmafotograaf, blogija), Ana Rosso (pulmafotograaf) ja Sue Bryce (portreefotograaf). Eestlastest jälgin vast enim just Valdur Rosenvaldi tegemisi, kuid ka Gerry Sulp kõnetab väga.
Kas võtad vahel aega, et pildistada iseendale?
Jah, püüan kuskil 4-5 korda aastas seda aega leida. Eriti meeldib mulle teha siis mõni fantaasiasessioon või lihtsalt oma perest portreepilte. Siis saan ennast väljendada just nii nagu ise parasjagu heaks arvan, rohkem katsetada eri võttenurki. Fantaasiasessioonide puhul panen käiku tihtipeale mõned enda unenäod või lapsele loetud muinasluguda “remixid”.
Kindlasti on Sul oma loomingust välja tuua ka üks ja see ainuke – lemmik, kas jagaksid seda meiega?
Neid lemmikuid on tegelikult üsna mitu ning valik on raske, kuid sel korral jäi sõelale pilt, kus peigmees tantsis pulmas koos oma parimate sõpradega. Tegemist oli seltskonnaga, kus väga paljud harrastasid rahvatantsu ning nende meeste hüppeid oli lausa väga ilus vaadata.
Leia veelgi enam Maarise loomingut tema »PROFIILILT« ja »BRONEERI« aeg fotosessiooniks!
Täname Maaris, et andsid meile võimaluse jagada oma lugu!
