9 küsimust Eesti hinnatuimale pulmavideograaf Innar Hunt´ile!

Innar Hunt on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud laialdaste kogemustega pulmavideograaf. Innari silmad panevad särama teda inspireerivad lood, mida saab filmida ja jutustada.

Kuidas avastasid oma kutsumuse ja kire – videograafia?

Minu inspiratsioon pulmavideograafia vastu tuleneb minu enda pulmast, mis leidis aset mõne aasta eest. Tegelikult sai videosid tehtud juba tudengipõlves, kuid tõeline vaimustus ja äratundmine tekkis just peale seda hetke, kui olime abikaasaga enda pulmafilmi ära vaadanud.

Just selliseid emotsioone sooviksin pakkuda ka teistele pruutpaaridele. Siinkohal minupoolne kummardus videograaf Toomas Vardjale, kelle pulmafilm “põhjustas” minu tõsisema “nakatumise” filmikunsti. :)

Kirjelda palun täpsemalt, millistest etappidest ühe video tegemine koosneb?

Kuna olen oma tegemistes väga põhjalik, siis on pulmavideo valmimine minu jaoks pikk protsess. Kõik saab alguse kohtumisest pruutpaariga ja seda juba aegsasti enne pulmi, mil arutame üheskoos läbi nii noorpaari ootused kui ka mõtted. Järgmine etapp ongi juba oodatud pulmapäev. Edasine hõlmab endas materjali järeltöötlust, mille tulemusena valmib kas pulmavideo või siis pikem film.

Nimeta üks enda omadustest, mis teeb videograafina töötamise Sinu jaoks lihtsamaks?

Ma arvan, et pulmavideograafina on mul mitmeid omadusi, mis on olulised selleks, et oma tööd hästi teha ja seda ka samas nautida. Kuna olen ise abielus ja kogenud, milliseid tundeid pakub hästi tehtud pulmavideo, siis on kindlasti suureks abiks, kui inimene on oma tööga ka emotsionaalselt seotud. Kusjuures viimane ei kehti ainult pulmade osas. Võtame näiteks sünnituse. Olles ise kahe lapse isa, tean milleks valmistuda ja kui suurt tunnete küllust hästi tehtud video võib pakkuda.

Kindlasti on olulisi aspekte veel, sealhulgas suhtlemisoskus ning põhjalikkus igas detailis.

Kas videograafina töötamisel on ka oma varjupool?

Kas tegu just varjupoolega on, aga tõenäoliselt ei pruugi filmi vaataja hoomata, millist pingutust ja ajalist panust tegelikult ühe video valmimine nõuab. Üldjuhul on tööde tähtajad ca 4-5 kuud, näiteks suvelõpu pulmavideo ei valmi enne kui alles uue aasta algul.

Millise video üle tunned kõige enam uhkust ja miks? Kas jagaksid seda videot ka meiega?

Kuna ma ei soovi eelistada üht videot teisele, siis antud küsimusele puudub mul konkreetne vastus. Iga video on millegipoolest eriline – on see siis mõni koht, inimesed, sõnum või puudutas see lihtsalt kuidagi sügavamalt hinge.

Kõiki minu avalikud videod on leitavad Vimeo kanalilt Innar Hunt Films.

Siin aga teile minu kõige värskem pulmavideo, milleks on Hiina traditsioonidega pulm Rootsis:

Mille filmimist või millise video tegemist naudid Sa kõige enam?

Ma naudin lugude jutustamist, emotsioonide püüdmist ning video on vahend selle teostamiseks. Olgu selleks, siis pruudi või vanaema pisar pulmas, pruutpaari kohtumislugu Riia bussijaamas või ka näiteks uue elu algus sünnitusel.

Kuna saan vastu võtta piiratud hulgal töid aastas, on mulle on väga oluline, et iga pulmavideo ja –film oleks inspireeriv ja ainulaadne.

Tõeline nauding on hetk, kui sinu tehtud pulmafilm esilinastub kinos suurel ekraanil koos pruutpaari ja pulmakülalistega. Sellistel hetkedel tunned, et oled elus midagi õigesti teinud. :)

Milliseid humoorikaid seiku on Sinu filmimistel ette tulnud?

Mulle meenuvad esmajoones ehk isegi sellised tormilisemad seigad, millele on väga lõbus tagantjärele mõelda. Näiteks on pulmajärgne hommik ja sõidame pruutpaari ning paaripanijaga mere äärde, kus pruut ja peigmees soovivad teineteisele päikesetõusuga vandeid öelda. Teekond Lahemaal on imekaunis, päike kumab värviliselt ja nii kui oleme auto parkinud mere äärde … algab vihmasadu. Muidugi midagi tegemata ei jäänud ja jäädvustus sai isegi selle võrra dramaatilisem. :)

Vihmaga meenub ka üks teine seik. Mäletatavasti valitses selle aasta 12. augusti õhtul üle terve Eesti äikesetorm. Olime fotograaf Valdur Rosenvaldiga jäädvustamas küünipulma Tartumaal kui kätte hakkas jõudma tordiaeg. Paraku ei olnud küünis käepärast sobivat lauda, kuhu saanuks torti asetada. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Meenus, et tseremoonial oli kasutuses äge puupakk. Mis siis muud kui käärisime käised üles ja sumpasime läbi äikesetormi tseremooniakohta ning veeretasime sealt piraka paku küüni. Väga timm sai. :)

Neid seiku on tegelikult äärmiselt palju. Näiteks, kui suhtled Rootsi pulmas kohaliku fotograafiga ja avastad, et Eesti videograaf jõudis pulma 4 tunniga, samas kui Rootsi fotograafil võttis see aega täpselt poole rohkem.

Millised soovitused annaksid kaasa alles videograafia teekonda alustavale kolleegile?

Videograafia on väga lai valdkond ja mina saan soovitusi anda vaid selles osas, millega ise tegelen. Kindlasti ma soovitaksin mõelda, et miks sa seda tööd teed ja kuhu soovid jõuda.

Kui peaksid täna uuesti alustama, siis mida teeksid teisiti?

Teeksin täpselt nii nagu olen teinud ega kahetse midagi.

Suur tänu koostöö eest, Innar Hunt!