Lisaks tavapärasele fotograafiale on Valdek keskendunud nii fotomanipulatsioonile kui ka 3d-visualiseeringutele. 

Kirjelda palun oma fotograafiks saamise teekonda? 

Esimese fotoaparaadi ostsin pea kümme aastat tagasi ja seda puhtalt praktilistel kaalutlustel – olin huvitatud fotomontaažist ja mul oli vaja materjali, mis oleks kvaliteetne ja tasuta. Niisiis polnud minu ambitsioonid üldse seotud fotograafiaga. Kuid tööriistade kasutamiseks tuleb neid tundma õppida.

“Õppimine aga toob pühendumuse ja pühendumus seob kõikehõlmavalt.”

Üsna pea avastasin end stuudiovälkude, portreede, dekadentlike kultuurisündmuste ning silutud kodupesade maailmast. Kuid tegu on alati olnud minu jaoks paralleelmaailmaga, kus jalutan omas rütmis ja peamiselt imetledes.

Kuidas on fotograafia Sind inimesena mõjutanud?

Mitte ainult foto, vaid igasugune visuaalne kunst on suhtlusvahend ja keel. Selle uurimine õpetab vaatamist – kompostitsioon, pildi dünaamika, valgus ja vari, üldpildist kuni detailideni. Pilti ei nähta – seda vaadatakse. Seda keelt olengi naudinguga õppinud ja selle peensusi käsnana endasse imenud, seeläbi enda tehnilisi oskusi ja teadmisi täiendades. Fotograafia on äärmiselt tehniline ala, täpselt nii nagu igasuguse digitaalse visuaali loomine, olgu kahe- või kolmemõõtmelise.

“Isiklikus plaanis on foto olnud omamoodi teraapia hiiliva sotsiofoobia vastu – eriti üritus- ja portreefotograafiaga tegelemine.”

Mis Sind inispireerib ja sütitab kaamerat haarama?

Valgusvihk, mis tuleb majade vahelt ja laotab end varjatud aeda. Udu, mis määrib linna kunstvalguse ühtlaseks värvihäguks. Intiimne pilk, mille saan varastada. Võrgu keskel lõunasööki ootav ämblik või neurootiliselt ringi tunglev rannakärbeste parv. Kuid ennekõike tekitab tungi vajadus päevapingetest end maha laadida.

“See on meditatsioon – ootamine, uurimine ja detailidele keskendumine ning maailma varjatud pale piilumine.”

Millised 3 sõna kirjeldavad Sinu fotode stiili?

Melanhoolne, abstraktne, siiras.

Milline temaatika/ valdkond Sind enim kõnetab?

See on pidevalt muutuv. Kõnetavad vaatenurgad, mida tavasilmaga ei näe – makro, ülipikk tele või ülilaiad nurgad. Temaatiliselt metafoorid, abstraktsioonid ja vormid. Entroopia – varemed, ka inimloodu puremine ajahamba poolt. Läikiva uusarhitektuuri jooned ja looduse lumm. Vahetevahel piilun ka inimhinge, mida ma kunagi lõpuni ei mõista.

Kes on Sinu eeskujud?

Eeskujusid saab olla vaid palju. Portreefoto alal pean enda õpetajaks ja eeskujuks kindlasti Kaupo Kikkast, kellelt olen õppinud väga palju nii suhtlemist kui ka vaatamist – aga samas ka tõdemust, et on tasemeid, mis jäävad püüdmatuks. Kui rääkida välismaistest fotograafidest, siis kindlasti kõlab see klišeena, kuid Lachapelle’ist palju paremaid fotolavastajaid ei ole. Kuid klišee ongi osa minu olemusest.

Kõige rohkem inspiratsiooni ammutan muudest kunstidest – maalid, raamatud, filmid, animatsioonid. Üheks lemmikkunstivooluks on romantism, aga ka ulmekunst, filmimaalid (matte painting), koomiksid, anime ja manga. McQuarrie, Moebius, Giger, Syd Mead ja Daniel Simon ning palju-palju jaapanlasi.

“Praegu olen aga sukeldunud 30ndate pulpkirjandusse ning naudin Lovecrafti kirja pandud ülimalt visuaalseid lummutisi, mille kõrvale sobivad suurepäraselt Giovanni Piranesi gravüürid või François de Nomé maalid.”

Kas võtad vahel aega, et pildistada iseendale?

Ma võtan vahel aega, et pildistada teistele. Ennekõike pildistangi iseendale. Igasugune looming ongi vaid tegelemine iseendaga.

Kindlasti on Sul oma loomingust välja tuua ka üks ja see ainuke – lemmik, kas jagaksid seda meiega?

Ühte ja ainukest välja tuua on tegelikult võimatu. Kuid jagan siiski teiega pilti, mida pean enda teekonna üheks suuremaks proovikiviks. Trooja sõja ainetel tehtud pilt nõudis tavapärasest põhjalikumat süvenemist pronksiaja Lähis-Ida arhitektuuri- ja kunstisuundadesse. Viimast on tänaseni säilinud üsna vähe. Lisaks tuli leida tasakaal ilukirjandusliku süžee eepilisuse ja ajaloolise tõe vahel. “Heleni viimane reetmine” räägib sellest, kuidas peale Trooja sõda Parise venna Deiphobusega abiellunud Helen oma kaasa reetis, tema mõõga võttis ja jättis õnnetu Menelause sõdurite meelevalda.

Rohkem Valdeku loomingut leiad tema profiililt SIIT ja fotosessiooniks on broneeri aeg SIIN.

Erilised tänusõnad Sulle Valdek Laur, loomaks meile nii vaimustavat inspiratsiooni!